Millist ohtu kujutab Tallinna sadama Muuga sadam lähiümbruse küladele, mida annaks teha, et elukeskkond sadama naabruses veel loodus- ja inimsõbralikum saaks?

Nendele ja muudele küsimustele läksid teisipäeval vastust saama Muuga sadamaga piirnevate omavalitsuste - Viimsi, Maardu, Jõelähtme - juhid, vallavanemad Haldo Oravas ja Andrus Umboja ning Maardu abilinnapea Nikolai Vojeikin. Vastuseid oli andmas Tallinna sadama juhatuse liige Allan Kiil.

Et jutt liiga üldsõnaline poleks, oli Tallinna sadam tellinud uuringu Faktum & Arikolt ümbruskonna elanike rahulolu kohta. Kuivõrd uuringu käigus selgus, et isegi ümbruskonna elanikud ei tea, kellele Muuga sadam kuulub, siis olgu kohe öeldud - Muuga sadam kuulub Tallinna sadamale, Tallinna sadam omakorda aga riigile, nii et kõik Muuga sadama tekitatud probleemid on kaudselt riigi tekitatud. 

Enamik rahul

9. kuni 29. novembrini läbi viidud uuringut tutvustas Faktum & Ariko spetsialist Kalev Pettai. Tema kinnitusel küsitleti telefoni teel sellel ajavahemikul 300 inimest vanuses 18-70 eluaastat, kes elasid sadamast kuni viie kilomeetri raadiuses. Neist 159 inimest elas Viimsi vallas, 92 Maardus Muuga aedlinnas ja 49 Jõelähtme valla kolmes külas. Ükski küsitletutest ei seadnud kahtluse alla sadama tähtsust Eesti majandusele. Kalev Pettai tõdes, et uuringu kohaselt peab oma kodukoha elukeskkonda heaks või väga heaks koguni 65 protsenti küsitletuist. Eraldi märgiti ära looduskaunist keskkonda ja hõredat asustust. Ühtlasi leidis ligi pool Muuga sadama lähipiirkonna inimestest, et nende elukeskkond on viimastel aastatel oluliselt või mõnevõrra paranenud.

"Tallinna Sadam on viimastel aastatel tõsiselt panustanud ohutus- ja keskkonnaalastesse tegevustesse ja kohalike kogukondade teavitamisse," kinnitas kokkutulnuile Tallinna sadama juhatuse liige Allan Kiil. Nii on Tallinna Sadam alates 2007. aastast investeerinud keskkonnakaitsesse 7,3 miljonit eurot. 2012. aastal kulutas Tallinna Sadama keskkonnakaitsele 1,2 miljoni eurot, sellele lisandusid erinevad ohutuse ja turvalisuse alased investeeringud ligikaudselt samas suurusjärgus. 

Jõelähtme kriitilisem

"Pisut enam kui kaks kolmandikku ehk 69 protsenti küsitletuist vastasid, et sadam ja sealsed ettevõtted nende igapäevaelu mõjutanud pole," kirjeldas Kalev Pettai küsitletute vastuseid. "Samas on mõju tunnetanud 31 protsenti kohalikest inimestest."

Kuigi vastanute üldine arvamus sadama kui elukeskkonna mõjutaja suhtes oli veenvalt positiivne, oli see paikkonniti ja vanusegruppides vägagi erinev. Enim negatiivseid arvamusi sadama kohta tuli Jõelähtme vallast, ka olid vanemad (50+ eluaastat) inimesed kriitilisemad kui nooremad.

Jõelähtme vallas viidi küsitlus läbi kolmes külas - Saviranna, Kallavere ja Uuskülas. Koguni 53% need külade elanikest märkis, et sadam on mõjutanud nende elukeskkonda. Negatiivsetest mõjuteguritest olid enim märgitud ebameeldivaid lõhnu (kuigi alati ei osatud täpsustada, kas need tulevad sadamast, Tallinna prügilast või hoopis Kehra paberivabrikust), samuti söetolmu.

Allan Kiil: "Meie söeterminal ei tööta enam kaks aastat. Nii et jutt söetolmust kui reostajast pole täna enam aktuaalne, see on rohkem inimeste mälestustes."

Ka kinnitas Allan Kiil, et aasta lõpul peab tööle hakkama kolmas õhu puhtuse seirejaam Randveres. Siis saab sadam veelgi operatiivsemalt reageerida ohtlike gaaside lekkele laevade laadimisel.

Kõik kolm omavalitsusjuhti tõdesid, et elanike täpne informeerimine sadamas toimuvast aitab vältida nii mõnegi ebakõla teket.

Allikas: Harju Elu, Ülo Russar, reede, 8.veebruar 2013

Spordist on Harjumaal ikka lugu peetud. Lisaks kooliprogrammidele pakuvad noortele erinevaid sportimisvõimalusi mitmed spordiklubid- ja ringid kes teevad tublit koostööd Harjumaa Spordiliiduga. Harjumaa Spordiliit on omalt poolt nõu ja jõuga abiks paljude maakondlike võistluste korraldamise, aga ka maakonna spordielu puudutavate tegevuste planeerimisel. Täna on liiduga seotud hulgaliselt erinevaid spordialasid– käsipallist kabeni ning korvpallist koroonani.

Harjumaa Spordiliidu tegevus ei piirdu ainult noortega. 2013. aasta tegevusplaani on lisaks koolidevahelistele arvukatele jõukatsumistele ka kavandatud ujumis-, lauatennise- ja suusatamisvõistlusi erinevatele vanusegruppidele; kohalike omavalitsustöötajate spordipäevi; tulemas on järjekordsed Harju maavalitsuse karikavõistlused teenistusrelvadest laskmises jne, jne. Siin on kindlasti omal kohal siirad tänusõnad kõigile Harjumaa Spordiliidu tublidele inimestele, kes näevad vaeva ja hoolitsevad selle eest, et harjumaalastel tekiks üha paremad võimalused ja väljundid oma lemmikspordialaga tegelemiseks, et sellega oma keha ja vaimu jätkuvalt värskena hoida.

Järgmisest kümnendist 

Et spordielu Harjumaal oleks ka edaspidi jätkusuutlik ning sportimisvõimalused maakonnas muutuksid senisest veelgi mitmekesisemaks, oleks tarvis sügavamalt analüüsida, kas Harjumaa Spordiliidu tegevus oma tänasel kujul on piisav, et sporti ja sportlikke eluviise edendada? Kas oleme äkki jätnud mõned olemasolevad võimalused kasutamata, sest osutub ju tihtipeale nii mõnigi uus asi hästiunustatud vanaks, mis vajab ainult uuele elule äratamist? Või on meil ehk tekkinud vahepeal päris uusi võimalusi maakonna spordielu aktiviseerimiseks ning veelgi enamate inimeste spordiellu kaasamiseks?

Kindlasti aitab sellele kaasa tihedam koostöö Harjumaa Spordiliidu ja Eesti Olümpiakomitee ning Eesti Paraolümpiakomitee vahel. Üheskoos saaksime muuhulgas paremini korraldada näiteks oma ala harrastajate mõõduvõtmisi teiste maakondade sama ala inimestega, luua uusi maakondadevahelisi sidemeid ja kontakte. Väike võistlusmoment toob endaga ikka kaasa positiivse adrenaliinisööstu ning ka üksikisiku tasandil aitaks see rohkem oma kodukohta väärtustada, kui inimesed lähevad sporti tegema mitte ainult enese eest, vaid terve oma maakonna eest. Ühtlasi looks selline lävimine võimaluse ka spordiväliselt tutvuda Eestimaa erinevate paikade, traditsioonide ja inimestega ning tutvustada oma kodukoha ilu ja võlu omakorda meie külalistele.

Töö laste ja noortega on juba täna jõudsalt edasi liikumas. Kuid ka siin näen ma võimalusi olemasolevatele tegevustele lisaväärtuse andmiseks. Kui lastel igapäevase koolitöö ja sporditegemise (või teiste hobide) kõrvalt tavaliselt palju vaba aega ei jää, siis võiks mõelda näiteks võimalusele kasutada efektiivsemalt ära laste suvised spordilaagrid. Kuna jõuliselt on esile kerkinud probleemid noorte elluastujate keeleoskuse pärast, siis miks ei võiks näiteks üritada ühildada needsamad suvised spordilaagrid omamoodi keelekümblusega erineva keeletaustaga laste ühiste laagrite korraldamise kaudu, kus reaalne tulemus- arvestades laste kiiret kohanemis- ja õppimisvõimet – oleks tõenäoliselt üsna kiire tulema. Võidaksid sellest igal juhul kõik.

Mõttekojast foorumini

Eelpool sai toodud vaid mõned mõtted, mida võiks Harjumaal spordielu edendamiseks ette võtta. Et edasine kurss ikka kindlasti õige saaks, peame teadma, millised on meie inimeste ootused. Milline üldse on sotsiaalne tellimus Harjumaa Spordiliidule? Et neid mõtteid ja ootusi täpsemalt kaardistada, käisin Harjumaa Spordiliidu aastalõpu koosviibimisel välja mõtte korraldada selles küsimuses tõsisem ajurünnak erinevate mõttekodades, kus võiksid osaleda nii Harjumaa spordiseltside esindajad kui ka muidu spordihuvilised inimesed, kellele läheb korda maakonna spordielus toimuv. Mõttekodade eesmärk oleks võimalikult paljude ideede genereerimine, mida annaks veel ja paremini Harjumaa spordielus ära teha. Puuetega inimeste sportimise piirkondlike võimaluste teemat käsitleb näiteks juba 21. veebruaril Tallinnas Briti Suursaatkonna toel peetav vastavasisuline seminar, mida võib pidada esimeseks omataoliseks selliste mõttekodade jadas. Aasta jooksul soovime Harjumaa Spordiliiduga korraldada sarnaseid mõttekodasid maakonna erinevais paigus veelgi, et kokku koguda häid mõtteid ja ettepanekuid kogu Harjumaa spordihuvilistelt.

Mõttekodades väljakäidud ideede põhjal saaks Harjumaa Spordiliit juba teha oma analüüsi ning aasta lõpuks kokku panna edasise pikaajalise tegevuskava projekti, millest kujuneks maakonna järgneva kümne aasta ühine spordi edendamise arengukava. Arengukava võiks aga kinnitada maakonna spordiseltside, aga miks ka mitte Olümpiakomitee, Paraolümpiakomitee, kultuuriministeeriumi jt. esindajate osavõtul peetav Harjumaa üldine Spordifoorum.

Eesti Mängud

Kui spordielu arengud Harjumaal liiguksid suunas, kus maakonnas kõik erinevad harrastatavad spordialad saavad kaardistatud, nende vajadused välja selgitatud ning mõttekodadest koorunud ideede põhjal valminud Harjumaa spordi arengukava edukalt rakendunud, võiksime 2018. aastaks jõuda seisu, kus harjumaalaste kogemuste ja eeskuju pinnalt on kõik Eesti maakonnad valmis Eesti Olümpiakomitee eestvedamisel korraldama Eesti Vabariigi juubeliaastal esimesed maakondadevahelised Eesti Mängud. See oleks üldrahvalik spordipidu, kus traditsiooniliste spordialade kõrval saaksid maakonnad teineteisest mõõtu võtta ka mitmetel nö eksootilisematel aladel. See oleks üritus, kus iga maakond saaks uhkusega rõhutada just oma eripära ja tugevusi. Aga see oleks ka üritus, mis ühiste tegevuste läbi liidaks kõiki osalejaid ja pealtvaatajaid ning aitaks meil tugevdada oma riigi identiteeti ning kanda seda edasi tulevastegi põlvede jaoks.

Laulurahvas peab samu ideaale kandvaid pidusid Eestis regulaarselt juba aastast 1869. Miks ei võiks siis spordirahval sarnane pidu olla! Poleks ju üldse paha algatus harjumaalastelt – tähistada 2018. aastal Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva esimeste Eesti Mängudega!

Allikas: Harju Elu, 1.veebruar 2013

Harju maakonna mullune spordiaasta võeti kokku teatris NO99, kus kuulutati välja preemiate saajad, tublimad koolid ning atleedid. Harju Spordiliidu juht Allan Kiil tegi samas ettepaneku kutsuda kokku maakonna spordifoorum.

Spordiliidu juhatuse esimees Allan Kiil võis aastast 2012 rääkides rõõmustada. “Kõik kalendrisse planeeritud võistlused said korralikult peetud. 56 mõõduvõtmist 13 alal ja 10 000 osavõtjat räägib iseenda eest,” ütles Kiil 18. jaanuaril toimunud vastuvõtul. Sporti tehakse paljuski fanatismist. Õnneks jätkub toetajaid, kes pole kehakultuurile selga keeranud. “Need on maavalitsus, Harjumaa Omavalitsuste Liit (HOL), koolispordi liit, Kultuurkapital ning spordiselts Jõud,”tänas Kiil abistajaid. Tänu Londoni olümpiamängudele leidis Harjumaa mullu oma spordiniši. Olümpial osales kolm maakonna purjetajat: Ingrid Puusta, Anna Pohlak ning Karl-Martin Rammo.

Saue kool jälle parim 

 Harju parimad valiti 57. korda. Sporti on maakonnas tehtud aga kauem. Kuid mida võiks lähiajal alade valikus ning võistlustel muuta? “Juhatusel tekkis idee, et see aasta võiks olla kaasamõtlemise aeg klubides, koolides ning mujalgi. Korraldagem sügisel Harju spordifoorum,” pakkus Allan Kiil.“Abistajad võiks olla maavalitsus ja HOL.”Maavanem Ülle Rajasalu ütles, et tippsport tutvustab Eestit kordades paremini kui mistahes logod või hüüdlaused. Seejärel oli aeg tunnustuste jagamiseks. Harjumaa Kultuurkapitali preemiad andis üle HOL-i kultuurinõunik Ruth Jürisalu. Preemiad said viis õpetajat ja spordikorraldajat.
Igal aastal selgitatakse maakonna parimad keskkoolid ja põhikoolid. Mõõtu võetakse kaheksal alal. Aastal 2012 olid sportlikumad koolid Saue gümnaasium (direktor Jaan Palumets) ning Maardu põhikool (direktor Marijam Rannak). “Kolmas kord järjest oleme parimad,” ütles Jaan Palumets maavanemalt võidukarikat vastu võttes.

Veealad tipus

 Preemia “Meie teejuht, meie õpetaja” sai värskelt EOK-i asepresidendi ametisse valitud Toomas Tõnise. Ta juhib ka Aegviidu vallavolikogu tööd.

Tublim naissportlane oli purjelaudur Ingrid Puusta Rae vallast. Londoni OM-il saavutas 22-aastane Puusta klassis RS:X hinnatava 15. koha. Lisaks pälvis ta novembris tiitli “Eesti parim purjetaja”. “Saabusin spordipeole Taanist, kus ma õpin ja treenin. Pühapäeval sõidan tagasi,” ütles Puusta. Ise oleks ta Harju parimaks valinud Karl-Martin Rammo. Millega tegelevad purjetajad talvel? “Teevad jõusaalis trenni ning vahel käivad ka soojal maal. Taanis õnneks väga külm ei ole. Aprillis saab juba merele,” rääkis atleet. Uue hooaja tähtsaim võistlus on juulis peetav EM Prantsusmaal.
Meestest oli parim samuti veealade sportlane. Täpsemalt allveeujuja Aleksander Drozdov Maardust. Tema 2012. aasta teenistuslehel on EM-i üksikalade hõbe ja pronks, maailma karikasarja etapivõit ning kuus Eesti meistritiitlit. “Õpin Inglismaal Leedsis tsiviillenduriks. Poolteist aastat on selja taga ning sama palju õpinguid veel ees,” rääkis Drozdov. “Korraldagem sügisel Harju spordifoorum,” tegi Allan Kiil ettepaneku. Uue hooaja suurimad võistlused on temal Colombias toimuvad mitteolümpiaalade maailmamängud ning allveeujumise MM Kaasanis. “Püüan parimat. EM-i kuld jäi mullu kogemuste puudumise taha. Võitja oli 27-aastane ning seega on minul veel õppimiseaega,” kinnitas noormees. Parimate sportlaste auhinnakarikad andis kätte maavanem Ülle Rajasalu.

TEAVE

Kultuurkapitali spordipreemia laureaadid aastal 2012
• Urmas Põldre – Rae valla spordijuht. On teinud aastatepikkust tööd koolis, vallas ning maakonnas.
• Toomas Artma – Laagri Kooli huvijuht. Töötab koolis avamisest saadik kehalise kasvatuse ning inimeseõpetuse pedagoogina.
• Aleksei Davõdov – Maardu põhikooli kehalise kasvatuse õpetaja. Lisaks koolile mängib ta klubis FC Infonet jalgpalli.
• Eha Rünne – treener ja õpetaja Viimsist. On 20 aastat valitsenud Eesti kettaheidet. On kuulitõukes 46-kordne ning kettaheites 22-kordne Eesti meister.
• Tanel Einaste – korvpallitreener Viimsist. On üks kohaliku korvpalliklubi asutajatest, treenerina töötab aastast 2002.



Allikas: Harju Elu, 25.detsember 2013

PRESSITEADE

Neljapäeval jõudis kodusadamasse Tallinna Sadama soetatud multifunktsionaalne jäälõhkuja MSV Botnica, mille navigeerimisperiood Soome lahel algab 2. jaanuaril.

“Eestile kui mereriigile ja Eesti majandusele on mereväravate aastaringne avatuna hoidmine prioriteet number üks,” lausus AS-i Tallinna Sadam juhatuse liige Allan Kiil. “Aastatega end Läänemere rasketes oludes tõestanud MSV Botnica näol saab Eesti põhjaranniku sadamatele anda kindluse, et tänagi end ilmutava karge talveilmaga on jäämurdevõimekus tagatud parimal võimalikul tasemel.”

MSV Botnica alustab jäämurdetöid 2. jaanuaril. Vastavalt Veeteede Ametiga sõlmitud teenuslepingule kestab tänavune navigatsiooniperiood 20. aprillini. Tänavu oktoobris 50 miljoni euro eest hangitud MSV Botnica hakkab Soome lahes jääd murdma kuni aastani 2022, tulevatel talvedel on navigatsiooniperiood 20. detsembrist kuni 20. aprillini.

“Kuna MSV Botnica on mitmeotstarbeline jäälõhkuja, saame seda suvisel navigatsiooniperioodil välja prahtida näiteks ehitustöödeks naftapuurtornide juures ja seda väga rasketes oludes,” märkis Kiil.

Eesti senine jäälõhkuja Tarmo on juba sisuliselt amortiseerunud, mistõttu Eesti riik otsustas oma strateegilistest huvidest lähtuvalt soetada jäälõhkuja sajaprotsendiliselt riigile kuuluva AS-i Tallinna Sadam poolt. MSV Botnica hakkab laevasid ja laevakaravane abistama peamiselt Muuga, Tallinna lahe, Kopli lahe, Paldiski lahe, Kunda ning Sillamäe sadamatesse sisenemisel ja väljumisel.

Eestisse saabus MSV Botnica Aadria mere rannikult Ravennast, kus alus teostas suvisel navigatsiooniperioodil veealuseid ehitustöid. MSV Botnica läbis teel Tallinna ligikaudu 4300 meremiili.

MSV Botnica on Soomes Raumas asuva Aker Finnyardi laevatehases 1998. aastal valminud mitmeotstarbeline jäälõhkuja. Läänemere oludes tugevaimat vajalikku ehk ICE-10 jääklassi kandva aluse pikkus on 97,3 ja laius 24,3 meetrit. Vabas vees on MSV Botnica maksimumkiirus 16,5 sõlme, kuni 80-sentimeetrises jääs suudab laev liikuda kiirusega kuni kaheksa sõlme. Maksimaalne jää paksus, mida MSV Botnica suudab ühtlasel kiirusel läbida, on 1,2 meetrit. 



Eesti seni ainus jäämurdja Tarmo valmis 1963. aastal. 2010./2011. aastal kasutati jäämurdetöödel lisaks Soome puksiirlaeva „Zeus“ ja 2011./2012. aastal muude sobivate jäälõhkujate puudumisel Norra reederile kuuluvat mitmeotstarbelist laeva „Vidar Viking“.

Pärnu lahel on alates 2006. aastast jääd murdnud Veeteede Ameti mitmeotstarbeline poilaev „EVA 316“, mis alustas tänavusi jäämurdetöid selle nädala kolmapäeval.

21.detsember 2012