Millist ohtu kujutab Tallinna sadama Muuga sadam lähiümbruse küladele, mida annaks teha, et elukeskkond sadama naabruses veel loodus- ja inimsõbralikum saaks?
Nendele ja muudele küsimustele läksid teisipäeval vastust saama Muuga sadamaga piirnevate omavalitsuste - Viimsi, Maardu, Jõelähtme - juhid, vallavanemad Haldo Oravas ja Andrus Umboja ning Maardu abilinnapea Nikolai Vojeikin. Vastuseid oli andmas Tallinna sadama juhatuse liige Allan Kiil.
Et jutt liiga üldsõnaline poleks, oli Tallinna sadam tellinud uuringu Faktum & Arikolt ümbruskonna elanike rahulolu kohta. Kuivõrd uuringu käigus selgus, et isegi ümbruskonna elanikud ei tea, kellele Muuga sadam kuulub, siis olgu kohe öeldud - Muuga sadam kuulub Tallinna sadamale, Tallinna sadam omakorda aga riigile, nii et kõik Muuga sadama tekitatud probleemid on kaudselt riigi tekitatud.
Enamik rahul
9. kuni 29. novembrini läbi viidud uuringut tutvustas Faktum & Ariko spetsialist Kalev Pettai. Tema kinnitusel küsitleti telefoni teel sellel ajavahemikul 300 inimest vanuses 18-70 eluaastat, kes elasid sadamast kuni viie kilomeetri raadiuses. Neist 159 inimest elas Viimsi vallas, 92 Maardus Muuga aedlinnas ja 49 Jõelähtme valla kolmes külas. Ükski küsitletutest ei seadnud kahtluse alla sadama tähtsust Eesti majandusele. Kalev Pettai tõdes, et uuringu kohaselt peab oma kodukoha elukeskkonda heaks või väga heaks koguni 65 protsenti küsitletuist. Eraldi märgiti ära looduskaunist keskkonda ja hõredat asustust. Ühtlasi leidis ligi pool Muuga sadama lähipiirkonna inimestest, et nende elukeskkond on viimastel aastatel oluliselt või mõnevõrra paranenud."Tallinna Sadam on viimastel aastatel tõsiselt panustanud ohutus- ja keskkonnaalastesse tegevustesse ja kohalike kogukondade teavitamisse," kinnitas kokkutulnuile Tallinna sadama juhatuse liige Allan Kiil. Nii on Tallinna Sadam alates 2007. aastast investeerinud keskkonnakaitsesse 7,3 miljonit eurot. 2012. aastal kulutas Tallinna Sadama keskkonnakaitsele 1,2 miljoni eurot, sellele lisandusid erinevad ohutuse ja turvalisuse alased investeeringud ligikaudselt samas suurusjärgus.
Jõelähtme kriitilisem
"Pisut enam kui kaks kolmandikku ehk 69 protsenti küsitletuist vastasid, et sadam ja sealsed ettevõtted nende igapäevaelu mõjutanud pole," kirjeldas Kalev Pettai küsitletute vastuseid. "Samas on mõju tunnetanud 31 protsenti kohalikest inimestest."Kuigi vastanute üldine arvamus sadama kui elukeskkonna mõjutaja suhtes oli veenvalt positiivne, oli see paikkonniti ja vanusegruppides vägagi erinev. Enim negatiivseid arvamusi sadama kohta tuli Jõelähtme vallast, ka olid vanemad (50+ eluaastat) inimesed kriitilisemad kui nooremad.
Jõelähtme vallas viidi küsitlus läbi kolmes külas - Saviranna, Kallavere ja Uuskülas. Koguni 53% need külade elanikest märkis, et sadam on mõjutanud nende elukeskkonda. Negatiivsetest mõjuteguritest olid enim märgitud ebameeldivaid lõhnu (kuigi alati ei osatud täpsustada, kas need tulevad sadamast, Tallinna prügilast või hoopis Kehra paberivabrikust), samuti söetolmu.
Allan Kiil: "Meie söeterminal ei tööta enam kaks aastat. Nii et jutt söetolmust kui reostajast pole täna enam aktuaalne, see on rohkem inimeste mälestustes."
Ka kinnitas Allan Kiil, et aasta lõpul peab tööle hakkama kolmas õhu puhtuse seirejaam Randveres. Siis saab sadam veelgi operatiivsemalt reageerida ohtlike gaaside lekkele laevade laadimisel.
Kõik kolm omavalitsusjuhti tõdesid, et elanike täpne informeerimine sadamas toimuvast aitab vältida nii mõnegi ebakõla teket.
| Allikas: Harju Elu, Ülo Russar, reede, 8.veebruar 2013 | |||
