Toimus esimene Muuga sadamat hõlmavate kohalike omavalitsuste ja Tallinna Sadama juhtide ümarlauakohtumine.
1. detsembril kogunesid Tallinna Vanasadama Jahisadamasse Jõelähtme ja Viimsi valla, Maardu linna ja Tallinna Sadama juhid, et pidada maha esimene ümarlauakohtumine Tallinna Sadama ning kohalike omavalitsuste vahel, mille territooriumitel Muuga sadam paikneb. Tallinna Sadama initsiatiivil olid kohtumisele palutud Jõelähtme vallavanem Andrus Umboja, Viimsi vallavanem Haldo Oravas ja Maardu abilinnapea Nikolai Vojeikin, keda saatsid Maardu linnavalitsuse linnaarengu- ja majandusosakonna juhataja asetäitja Ants Tsugart, Viimsi abivallavanem Endel Lepik ja Viimsi valla maa- ja planeerimisameti juhataja Oliver Alver.
Ümarlaua kokkukutsumise peamise eesmärgina nägi Tallinna Sadam põhjust senisest veelgi parandada regulaarset infovahetust kohalike omavalitsustega Muuga sadama arendusplaanidest, ohutus- ja keskkonnakaitseteemadest.
ASi Tallinna Sadam juhatuse esimehe Ain Kaljuranna sõnul on konteinervedu selgelt tuleviku äri ning meil oli viimane aeg selle arenguks omapoolsed tingimused luua. Seetõttu hõlmavadki Muuga sadama lähiaastate suuremad arendusplaanid nii Muuga sadama idaosasse rajatavat konteinerterminali ala laiendust kui ka sadama territooriumit ümbritsevate tööstuspargialade väljaarendamist. „Tööstusparkides soovime luua soodsa keskkonna, kus oleks ettevõtetel võimalik oma tööstust arendada, kasutades ära sadama vahetus läheduses asuvaid logistilisi eeliseid ning anda sadamas oma toodetele lisandväärtust, st piltlikult tuua toote komponendid laevadega sadamasse, teha neist tööstuspargis asuvas tehases juba mingi konkreetne valmistoode ning saata see näiteks laeva, rongi või autoga edasi sihtturule,“ ütles Kaljurand.
Mõistetavalt on nii mastaapsete arenduste juures peamised märksõnad keskkond, selle kaitse ning ohutus. ASi Tallinna Sadam juhatuse liikme Allan Kiili sõnul investeeris Tallinna Sadam 2009. aastal keskkonnakaitsesse 51 miljonit krooni, käesoleval aastal saab see number olema üle 35 miljoni krooni. „Alates 1996. aastast oleme pidevalt jälginud Muuga sadama tegevuse mõju merekeskkonnale läbi põhjaloomastiku, põhjataimestiku, kalastiku, rannaprotsesside ja setete seirete. Samaaegselt on toimunud ka müra mõõtmised ja vajadusel on kasutusele võetud meetmed mürataseme vähendamiseks,“ märkis Kiil. „Eelmisel aastal valmis näiteks müratõkkesein Muuga sadama idaosas. Lisaks sellele oleme tellinud mitmeid uuringuid, seireid ja ehitustöid, mis ei tulene seaduse nõuetest, nagu näiteks Randvere supelranna veekvaliteedi mõõtmised ning Saviranna rannaprotsesside ja kaldaala erosiooni uuringud, veetrassi rajamine Uusküla elanike varustamiseks joogiveega, Nuudi tee välisvalgustuse ja kergsõidutee ehitamine jne. Oleme teinud seda ennekõike just üldise loodushoiu ja elukeskkonna huvides ja seda puhtalt omal kulul.“
Kiil lisas, et ka ohutuse ja merereostuse likvideerimiseks on Tallinna Sadam teinud märkimisväärseid investeeringuid. „Muuga sadam on üks turvalisemaid sadamaid piirkonnas. Kui sadamat ehitama hakati, siis valiti koht just selle loodusliku sügavuse, hea navigatsiooni ja jäävabaduse pärast. Nii merele kui ka maale oleme soetanud maailmatasemel pääste- ja reostustõrjetehnika. Julgen väita, et nii kvaliteedilt kui ka kvantiteedilt on meie merereostustõrje tehnika võrreldav kogu Eesti riigi vastava päästehnikaga. Sadamas on ohuolukorra lahendamise plaanid, kus on täpselt kirjeldatud operaatorite poolt ohtliku kauba töötlemisel tekkida võivaid ohuolukordi ning paika pandud tegutsemine. Lisaks korraldame koostöös operaatoritega sadama töötajatele koolitusi õnnetuste ennetamiseks ning esmaste päästetööde teostamiseks. Koos Päästeametiga viime läbi regulaarseid ühisõppusi.
Ümarlaual osalejad leidsid ühiselt, et selline kooskäimise ja infovahetuse vorm on igati teretulnud ning vajalik. Omavalitsuste esindajad tegid omalt poolt ettepaneku koostada omavalitsuste osalusel strateegiline dokument näiteks maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu formaadis, arvestades kõigi maakonnas asuvate sadamate ohu- ja riskihinnangutega. Järgmine ümarlauakohtumine toimub 2011. aasta veebruaris. Kuivõrd sadama tegevuse ja arengutega on otseselt seotud Eesti Raudtee, siis otsustasid kohalviibijad kutsuda järgmisele koosolekule ka Eesti Raudtee esindajad.
Artikkel ilmus Jõelähtme vallalehes, detsember 2010
