Eesti sadamatele on väga oluline merenduse sihipärane ja jätkusuutlik areng. Tagamaks merendusala asjatundjate järelkasvu, on AS Tallinna Sadam valmis andma uurimistoetust sadamamajandamise ja meretranspordi juhtimise valdkonnas tehtavale teadustööle, mis oleks eelistatult sadamapõhise väljundiga.
Jätkuvalt on aktuaalne Eesti merenduse juhtimise teema. Täna on merenduse kuraatoriks
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi lennundus- ja merendusosakond. MKMi allasutus Veeteede Amet (edaspidi: VTA) tundub olevat pigem inspektsioon, kelle nõuandev
funktsioon on taandunud kehtestatud nõuete kontrollimisele ja sanktsioonide rakendamisele
nende nõuete eiramise korral. Meie soov oleks, et VTA suudaks meid tegevuste planeerimisel tänasest enam nõuga aidata ning mõelda merendusest globaalsemalt. Samuti võiks VTA võtta suurema initsiatiivi kõigis merendust puudutavates küsimustes eesmärgiga kindlustada otsustajad piisava ja asjakohase sisendiga. Hetkel puudub Eestil merenduspoliitika dokument ning selle väljatöötamisega ei kiirustata. 2009. aastal toimunud merenduskonverentsil käidi välja lubadus viia merenduspoliitika Riigikogu suurde saali 2010. aasta märtsis, hetkel on see lükatud aga novembrisse. Teisest küljest peab lootma, et selle koostamise käigus omandatud teadmised ja kogemused leiavad kajastamist ka lõppdokumendis.
ASi Tallinna Sadam koosseisu kuuluvad sadamad (Muuga sadam, Vanasadam, Paldiski Lõunasadam, Paljassaare sadam ja Saaremaa sadam) asuvad kuue omavalitsuse territooriumil, kellel kõigil on üksteisest suuremal või vähemal määral erinevad nõudmised sadamale. Negatiivse näitena saab välja tuua probleeme planeeringute menetlemise erinevatel etappidel kuni menetlemisest keeldumiseni välja. Kõik need võivad põhjustada sadamale suuri rahalisi kaotusi, lisaks jäävad loomata uued töökohad jms.
Tallinna Sadam on International Association of Ports And Cities liige. Assotsiatsiooni eesmärgiks on parandada sadamate ja linnade kommunikatsiooni ning arenduskavade kooskõlastamist, et need kõigile lõpuks kasu tooksid ja teineteise arengule kaasa aitaksid. IAPC loodi 1988. aastal Le Havre’is. Täna kuulub ühendusse üle 200 maailma sadama, linna,
ettevõtte ja avaliku organisatsiooni 37 erinevast riigist. Kahjuks ei ole selle organisatsiooni
liige ükski Eesti kohalik omavalitsus.
Linnas asuva sadama ajalooline kuvand on meil pigem veel negatiivse maiguga ning see
mõjutab ka linna mainet, kus sadam asub. Sageli ei ole kerge jõuda tõese nägemuseni sadama vajalikkusest linnaruumis, sest meile nii endastmõistetav erinevus sadamatega seotud ajaloolise kuvandi ja tänapäevanõuetele vastavate sadamakomplekside vahel ei ole kõigile alati nähtav ega üheselt mõistetav. Teated kuritegevusest, salakaubaveojuhtumitest ja politseiaktsioonidest sadamas ei aita selle arusaama muutmisele kaasa.
Nõukogude ajast pärinevad sadamahooned loovad mulje inetust tööstuspiirkonnast või
sõjaväebaasist, mis on ümbritsetud kõrge betoonaia ja okastraadiga. Teisest küljest toob tänapäevane sõjalaevastik linnale raha ja tuntust kõikjal maailmas, sest neid mereväelasi ei ole palju, kes sadamas jalga maale ei tahaks tõsta. 2007. aastal külastas Tallinna sadamat Briti sõjaväe lipulaev. Järgmistel õppustel Läänemerel olevat kapten meeskonnalt küsinud, kuhu sadamasse nad sooviksid sõita. Meeste üksmeelne soov oli tulla uuesti Tallinnasse, kuigi ka Riia ja Helsingi ei ole kaugel.
sõjaväebaasist, mis on ümbritsetud kõrge betoonaia ja okastraadiga. Teisest küljest toob tänapäevane sõjalaevastik linnale raha ja tuntust kõikjal maailmas, sest neid mereväelasi ei ole palju, kes sadamas jalga maale ei tahaks tõsta. 2007. aastal külastas Tallinna sadamat Briti sõjaväe lipulaev. Järgmistel õppustel Läänemerel olevat kapten meeskonnalt küsinud, kuhu sadamasse nad sooviksid sõita. Meeste üksmeelne soov oli tulla uuesti Tallinnasse, kuigi ka Riia ja Helsingi ei ole kaugel.
Sadamaga seondub kohe ka oht keskkonnale. Kreeka kütusetankeri Alambra tekitatud reostusest Muuga sadama akvatooriumis on möödunud kümme aastat, kuid ikka kasutatakse just seda näitena sadamategevuse keskkonnaohtlikkusest. Meie sadamatel on sadama akvatooriumi ulatuses ülikõrge reostustõrjevõimekus, aga sama ei saa kahjuks kinnitada riigi reostustõrjevõimekuse kohta juhul, kui reostus peaks toimuma merel, ja selle tekkimise tõenäosus on oluliselt suurem võimalikust reostusest sadamas. Loomulikult osutaks sadam riigile igakülgset abi, sest tegu on ju meie kõigi Läänemerega.
Seoses sadamatega koondub ka meedia tähelepanu sageli just negatiivse kajastamisele. Alambra juhtumiga seotud artikleid ilmus nädalate kaupa, aga kui sadam ostis ca 14 miljoni krooni eest uut päästetehnikat, et keskkonnakahjusid vähendada, ei ületanud see isegi uudiskünnist.
Üldsuse toetust sadamategevuse arendamisele linnas mõjutab lisaks ajaloolisele kuvandile ka sadama kui äriühingu ülesanne täita seatud finantseesmärke, mistõttu võib tunduda, et sotsiaalmajanduslikud väärtused jäävad tagaplaanile. Selleks oleme üritanud üldsust senisest enam otsustusprotsessidesse kaasata. Seeläbi loodame tagasi võita rahva usalduse oma mere ja sadama kui tegelikult ju rahvale endale kuuluva suure väärtuse vastu.
Linnas asuvatel sadamatel on lisaks finants- ja sotsiaalmajanduslikule väärtusele ka mitmeid
lisaomadusi, mida oleks võimalik senisest enam väärtustada ja üldsusele tutvustada.
Kõikide lisaväärtuste maksimaalseks ärakasutamiseks on vaja suurt huvi, koostöötahet ning
koordineeritud tegevust linna ja sadama vahel.
Singapur on hea näide, kuidas Malaisia väikesest kalurikülast on tänaseks saanud üks suuremaid sadamalinnu. Ka meie sadam teeb linnaga koostööd kõikides kokkupuutevaldkondades. Igal sadamal peabki olema hea koostöö kohaliku omavalitsusega. Parim näide sadama ja linna koostööst on Tallinna Merepäevad, mis saab järjest rohkem ja rohkem tuult tiibadesse. Samuti on oluline koostöö planeeringute menetlemisel. Vanasadama jahisadama arendus toob linnarahvast mere äärde. Lisaks plaanime veelgi rohkem avada Vanasadama ala ning luua siia tõmbekeskus, kus saab rahulikult hommikukohvi juua või perega aega veeta.
Meresõit ja sadamategevus ise on alati sümboliseerinud rahumeelseid suhteid rahvaste vahel. Samas võib riikidevaheliste suhete muutumine mõjutada oluliselt ka sadamate tegevust, sest kaubaveo logistikaahela ühe osa suhtes vastu võetud otsus võib mõjutada kogu ahela kasutamise otstarbekust.
Meritsi toimuv kaubavedu võib olla lihtsaim ja odavaim viis inimeste liikumisvõimaluste parandamiseks ning eksootiliste kaupade kättesaadavuse suurendamiseks.
Mereriikide saavutusi laevaehituses, astronoomias, kartograafias, inseneriteadustes jpt teadusharudes ei tohiks samuti alahinnata. Sadam ja sadamalinn on olnud inspiratsiooniallikaks kunstnikele, kirjanikele, luuletajatele, heliloojatele, arhitektidele. Isegi koduses sisekujunduses on tänapäeval väga popp kasutada sadamatemaatikat. Merest inspiratsiooni saanud linnaplaneerijate eksperimendist rääkides tuleb silme ette Sidney ooperiteater.
Iga sadamalinn on ise omamoodi maamärk. Tallinna kilukarbisiluetti tuntakse Tallinna sümbolina siit üsnagi kaugel. Täna on selle silueti osaks saanud maamärgina ka valged laevad
Vanasadamas. Tuntuse suurendamiseks saame aga kõik koos veel palju ära teha.
Sadam on alati olnud võimukandjate huviorbiidis. Seda soovitakse juhtida, selle tegevust
suunata ja kontrollida, kuid alati jääb see ka rahvusliku uhkuse sümboliks, mida külalistele
näidata ja mille arengut teiste sadamatega võrrelda.
suunata ja kontrollida, kuid alati jääb see ka rahvusliku uhkuse sümboliks, mida külalistele
näidata ja mille arengut teiste sadamatega võrrelda.
Juba üksnes sadama asukoht mere ääres teeb sellest turismimagneti ja puhkeala. On selge, et kogu sadamategevus ei saa kunagi toimuda linnarahvale täielikult avatud territooriumil, kuid mida rohkem sadamat avada, seda enam suureneb ka huvi ja poolehoid sadama vastu.
Keskkonnahoiualane tegevus on kahtlemata sadamate üheks prioriteediks. Merekeskkonna
kaitse on üsna hästi tagatud erinevate rahvusvaheliste regulatsioonidega, neid järgivad nii
laevad kui ka sadamad. Tallinna Sadamal on tütarettevõte, kes tegeleb laevaheitmete vastuvõtmisega, mis tagab ka parema kontrollivõimaluse kehtestatud nõuetest kinnipidamise üle.
Oleme püüdnud üldsust kursis hoida sadama tegemistega seotud keskkonnamõju hindamisega. Värske info meie keskkonnaaspektide kohta on alati saadaval sadama kodulehel. Samuti kajastame seal seiretulemusi.
Sadamas toimuvad koostöös operaatoritega regulaarsed reostus- ja tuletõrjeõppused, tagamaks töötajate valmisolek eriolukordades tegutsemiseks.
Loodame, et loomisel olev riiklik merenduspoliitika tagab ka linnas asuvate sadamate arendamisel senisest veelgi parema koostöö kohalike omavalitsustega, samuti ootame teaduspõhise merehariduse laiemat propageerimist ja rakendamist Eesti merenduse hüvanguks.
Artikkel ilmus Eesti Mereakadeemia väljaandes "Toimetised", nr 10/2010
